Vilets bakalaureusetöö põhjustas ülikoolis tormi - Eesti uudised - Postimees.ee

.
http://www.postimees.ee/?id=272337

Vilets bakalaureusetöö põhjustas ülikoolis tormi

(291)

05.06.2010 00:40

Nils Niitra, reporter

Kommenteeri | Prindi

Seda, et Jan Hus mõisteti 1914. aastal Konstanzi kirikukogul surma ja tema ideed viis sada aastat hiljem tulemusliku lõpuni Martin Luther King, oleks naljakas lugeda juhul, kui tegu ei oleks Tartu Ülikooli bakalaureusetööga.

Esiteks elas katoliku kiriku kritiseerimise tõttu tuleriidale saadetud Jan Hus 14. ja 15. sajandil. Teiseks elas Ameerika usumees ja inimõiguslane Martin Luther King 20. sajandil, mitte sada aastat hiljem. Kolmandaks ei toimunud Konstanzi kirikukogu 1914. aastal, vaid aastatel 1414–1418.

Kolmapäeval Tartu Ülikoolis bakalaureusetöö kaitsnud Edith K. põhjustas kohaletulnute hulgas lausa naeru- ja aplausipuhangu, kui ajalootudeng Kristjan Sander küsis, millist Martin Lutherit kaitsja ikkagi silmas peab.

Sanderi väitel oli sõnasõnaline vastus: «Ma pean silmas mustanahalist, kes naelutas teesid kirikuuksele.» Sedakorda ajas 38-aastane tudeng segi 16. sajandil protestantliku liikumise algatanud Martin Lutheri ja 20. sajandil elanud Martin Luther Kingi.

Tulemus: kaitstud

Edith K. sai oma bakalaureusetöö teemal «Ideoloogilised manipulatsioonid: kristluse ja kommunismi võrdlus» kaitstud. Seda küll hindele E, mida võrreldakse hindega 3– või lausa kahe miinusega kolmega.

Et töös oli hulk teisigi lapsusi, põhjendamatuid üldistusi ja ka vigu, käib internetikeskkondades viimastel päevadel elav arutelu, mille sisu on lühidalt lihtne: kas me siis sellist alma mater’it ja bakalaureusekraadi tahtsimegi? Juba enne töö kaitsmist leidus internetis koos väljavõtetega tööst ka üleskutseid tulla kaitsmisele kohale – erilise mõnuga lammutasid töö koostaja väiteid ajaloo- ja teoloogiatudengid.

Skandaal on võtnud praeguseks säärased mõõtmed, et Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna dekaan Jaanus Harro nõudis töö läbi lasknud komisjoni juhilt Rein Murakalt kirjalikku selgitust, kuidas see kaitstud sai.

Näiteks inkvisitsioonist kõneledes võttis Edith K. appi 1988. aasta «Eesti nõukogude entsüklopeedia», mille peatoimetajaks oli veendunud kommunist Gustav Naan. ENE on muudeski küsimustes sageli kasutatav allikas, aga miks mitte ka 1990. aasta «Eesti entsüklopeedia», mille järgi on maailmas rohkem kui miljard kristlast, ehkki tegelikult on neid 2,2 miljardit. Allikaks sobis ka Wikipedia.

Sanderi jaoks pole probleem niivõrd bakalaureusetöö kaitsja, kuivõrd tema juhendaja tegevus või õigupoolest tegevusetus. «Kas nüüd käivadki ülikoolis asjad nii, ja kui käivad, siis kas terves ülikoolis või mõnes struktuuriüksuses?» küsis ta. «Probleem, et juhendajad juhendavad vähe, kerkis esile juba aastaid tagasi. Ma ei tea, kas asjad on hullemaks läinud.»

Miks just see juhtum inimesi nii ärritas? Sander avaldas arvamust, et varem-hiljem pidi see juhtuma. «Kui selliseid juhtumeid on piisavalt palju, jõuab mõni ka avalikkuse ette,» lausus ta. «Selleks et see juhtuks, peavad kokku langema teatud asjaolud – esiteks peab töö olema võimatult halb, teiseks peab tulema kohale teatud hulk ärksaid inimesi ja nii edasi.»

Postimehel ei õnnestunud eile Edith K.-lt endalt kommentaare saada. Bakalaureusetöö retsensent Henn Käärik andis tööle hävitava hinnangu ja keeldus ühena kahest kaitsmiskomisjoni liikmest E-hinde otsusele alla kirjutamast. Komisjoni ülejäänud viis liiget panid siiski ristid alla. TÜ sotsioloogia teooria ja ajaloo assistent Tarmo Strenze hindas tööd aga positiivselt – tema oli ka töö juhendaja.

Kääriku kinnitusel oli sellise bakalaureusetöö läbilaskmine suur viga ja see mõjub Tartu Ülikooli mainele halvasti. «Kaitsmisprotseduur näitas, et inimene ei orienteeru absoluutselt teemas.»

Kääriku sõnul oli seda tööd väga raske ja ebameeldiv retsenseerida, sest ta ei saanud aru, mida üldse tahetakse öelda. «See oli täielik kakofoonia, segadus, kaos.» Ta tunnistab, et bakalaureusetööga seonduv tekitab osakonnas teatud pingeid. «Midagi ei ole teha, varem või hiljem tuleb sellised asjad lahendada, sest selliseid asju ei saa alma mater’is üldse olla!»

Dekaan uurib juhtunut

Strenze ütles, et see, et ta ei pannud töös tähele üht faktiviga, oli tema kui juhendaja eksimus (faktivigu oli palju rohkem – toim). «Võib ka nii öelda, et töö teemaasetus oli liiga lai, aga kes oskab seda täpselt hinnata, kui lai või kitsas on mingisugune teema,» rääkis Strenze.

«Kui ta selle teemaga (ideoloogilised manipulatsioonid: kristluse ja kommunismi võrdlus – toim) minu juurde tuli, ei osanud mina ka täpselt ennustada, kui laiaks või kitsaks see teema nüüd jääb.» Strenze lisas ka, et kahtleb, kas tema oli selle töö jaoks parim juhendaja.

Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna dekaani Jaanus Harro esialgsel hinnangul on bakalaureusetöö juhendaja roll puudulik. «Mis toimus kaitsmiskomisjonis, et nad sellele mingisuguse hinde panid, ei ole mulle veel selge,» lausus ta.

«Oletan, et komisjon jäi vaidlema, kas õpiväljundite loetelu kohaselt on aine programm täidetud 51 või 49 protsendi ulatuses» rääkis dekaan. «Kui see on 51 protsenti, peab panema E. Aga arvan, et meil on läinud kaduma tervemõistuslik hoiak, et kui töös on suuri vigu, ei ole protsent tähtis.»

.

.
http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=269506

Navesti jõe äärde kerkis suurejooneline vaatetorn

(8)

30.05.2010 18:01

Egon Valdaru, reporter

Kommenteeri | Prindi

Suure-Jaani vallas Vihi külas asuvas Energia talus avatakse juuni algul teemaja koos vaatetorniga, mida peaks suvel uudistama tulema suur hulk turiste.

Hooneid ehitanud aktsiaseltsi Pärlin tegevdirektor Enno Pikkpõld ütles, et tegemist on väga omanäolise hoonega. «Arhitekt on klaasi, puidu ja metalli kenasti sobitanud ümbritseva looduse ehk jõe, metsa ja ravimtaimepõldudega.»

Äsja kerkinud neljakorruselise torni ülemiselt korruselt avaneb kaunis vaade Navesti jõele. Talu peremehe Aivar Siimu sõnutsi hakatakse soovijatele tornis ravimtaimeteed pakkuma. «Seni oleme teinud lihtsalt ekskursioone, õpetades ravimtaimi tundma, aga nüüdsest saab pakkuda lisavõimalusi,» lausus ta.

Viimast lihvi saavasse teemajja tuleb Siimu jutu järgi väliköök, kus hakatakse ürtidega toite valmistama. «Samas pakume teesid, mida mahedalt kasvatame,» ütles peremees.

Sama projekti osana valmivad laudtee, mis viib teemajast Navesti jõeni, ning väike paadisadam ja paadisild jõetammi peale. «Sellest saab kanuude peatuskoht,» selgitas peremees. «Suurvee ajal on siin päris suur veeväli, kus saab kanuusõitu harrastada, ning leidub ka kärestikuline paik kummipaadiga allasõitmiseks.»

Paiga atraktiivsust kasvatab asjaolu, et naaber on sinna rajanud väikese hüdroelektrijaama.

Aivar Siim nentis, et tänu valminud teemajale on tänavu suvel oodata varasemast rohkem külalisi ja ekskursioone. «Massiüritusi me siiski ei korralda,» toonitas ta. «Pühendume pereturismile ja väikestele gruppidele. Püüame säilitada siinset suurimat väärtust: rahu ja vaikust ning loodust.»

Teemaja ja vaatetorni projekti kogumaksumus on 1,3 miljonit krooni. Toetust saadi selleks Rohelise Jõemaa koostöökogu vahendusel Leader-programmist.

.

The Voynich Manuscript Decoded?

.
http://www.edithsherwood.com/

• 
  
  
  
  

  The Voynich Manuscript Decoded?

  I give examples to show that the code used in the Voynich Manuscript is probably a series of Italian word anagrams written in a fancy embellished script. This code, that has been confusing scholars for nearly a century, is therefore not as complicated as it first appears.
• 
  
  
  
  

  The Voynich Manuscript Decoded? – Part II

  I offer my interpretation of Folio 116v, the Michitonese page, of the Voynich Manuscript. Using the modified Voynich alphabet outlined in my previous paper and analyzing the subsequent Italian anagrams, I have deciphered the top paragraph of Folio 99r. This folio was chosen because it and the Michitonese page appear to be discussing the same subject matter. This may be the first time, in about 500 years, that anyone has read any of the text of this mysterious manuscript. What I found was very surprising and unexpected. I also present my deciphering of a botanical page and an astrological page.
• 
  
  
  
  

  Leonardo da Vinci and the Voynich Manuscript

  The Voynich Manuscript may have been written by a young Leonardo da Vinci as evidenced by a similarity to Leonardo’s script and signature, an indication of mirror writing, and an astrological chart that corresponds to Leonardo’s birthday. Mistakes in the manuscript point to the possibility that a precocious child could have been the author.
• 
  
  
  
  

  Voynich Manuscript: was the author left-handed?

  In this paper I suggest that Tarot cards were the source of the sun, moon and star motifs found on drawings in the Voynich Manuscript and carvings on an Afro-Portuguese ivory horn. In addition it likely that the VM’s illustrations of little nude ladies, bathing in green pools, were inspired by 14th century manuscripts based on Roman/Greek mythology. These observations make it unlikely that Roger Bacon was the author of the VM, or that John Dee, Edward Kelley or Wilfred Voynich forged the manuscript. Additional evidence indicates that the author of this mysterious manuscript was left-handed.
• 
  
  
  
  

  The Voynich Botanical Plants

  It would normally be regarded as a distinct handicap when viewing the botanical drawings in the VM, never to have seen a medieval herbal or botanical manuscript, however having no preconceived ideas as to what to expect, I am able to view the drawings without bias. Like everyone else who sees these drawings for the first time, I was totally confused by some of their fantastic and eccentric characteristics and was ready to abandon the project. Fortunately I printed out a few of the more normal drawings, and while studying them at home one night I realized that the creeper illustrated in folio 32r was growing outside my back door. The following morning I confirmed that the flowers and leaves were very similar to this creeper.
• 
  
  
  
  

  Leonardo da Vinci and Bartolomeo Marchionni

  The intention of this paper is to show that Leonardo da Vinci may have had a life long association with Bartholomeo di Domenico Marchionni, the wealthy Florentine banker in Lisbon, who financed some of the Portuguese voyages of exploration to West Africa, India and Brazil and who played a prominent role in the early years of the African slave trade. He may have been the person Leonardo referred to as "Bartolomeo the Turk."
• 
  
  
  
  

  Bartolomeo Marchionni and the Afro-Portuguese Ivories

  During the latter part of the 15th century, the king of Portugal sold rights to trade with Guinea and Benin to the wealthy Florentine merchant banker and slave trader, Bartolomeo Marchionni. This paper investigates the possibility that he may have been responsible for having African artists from Sierra Leone and Benin trained to carve ivory artifact, which he subsequently sold to his wealthy clients in Europe. Those ivory pieces that have survived the last five centuries are now known as the Afro-Portuguese ivories.
• 
  
  
  
  

  Analysis of Radiocarbon Dating Statistics in Reference to the Voynich Manuscript

  The purpose of this article is to identify potential errors in radiocarbon dating with the view to evaluating the Voynich manuscript 14C data. Anyone reading this article should have a basic understanding of statistics.
  Download this document in pdf format

Analysis of Radiocarbon Dating Statistics in Reference to the Voynich Manuscript – Part II

The current method of stating the estimated error for the calendar year from a single 14C BP age is over-simplified and as I indicated Analysis of Radiocarbon Dating Statistics in Reference to the Voynich Manuscript, an increase in the error estimate for the 14C BP age estimate is justified and, depending on its magnitude, could would lead to a proportional increase in the calendar year error estimate.

.

BBQ retseptid Postimehelt

.
http://www.24tundi.ee/?id=267406

Pühapäeval, 6. juunil selgub Tallinna Rotermanni kvartali turul tänavune parim kodukokk, tiitlile on jäänud võistlema veel kuus inimest.

SAMAL TEEMAL

Marineerimistrendid »

Mida tuleb silmas pidada gaasigrilli ostmisel? »

Grillimise ABC »

Ajakirja Oma Maitse tegevtoimetaja Siiri Kirikali juhitud professionaalidest koosnev žürii hindas aprilli ja mai jooksul kõiki konkursile laekunud grillimise retseptiideid ja valis välja kuus silmapaistvamat

Finaali pääsesid Erlis Schönberg Muraste külast Harjumaalt, Sigrid Varemäe Kiia külast Harjumaalt, Pirkko Külanurm Soimaste külast Tartumaalt, Jane Oja Tartust, Katrin Kalda Pärnust ja Jane Tuha Tallinnast.

Selle aasta finalistid hakkavad järgmisel pühapäeval jahtima peaauhinda – Estraveli degusteerimistuuri Toscanasse.

24tundi.ee avaldab kuue finalisti konkursile saadetud grillroogade retseptid.

Veiseliha šokolaadi-maasikakastmega
Katrin Kalda

Koostisained
1 kg veisepraadi
Santa Maria ananassimaitselist PPQ grillõli
Santa Maria tuline lihamaitseaine
soola
500 g maasikaid
50 g šokolaadi
2 dl punast veini
4 tl mahedat sinepit
1 dl vett
1spl mett
soola

Valmistusõpetus
Lõika veiseliha 2 cm paksusteks viiludeks. Pintselda PPQ grillõliga mõlemalt poolt ja raputa peale lihamaitseainet. Grilli mõlemalt poolt sütel.

Kastme jaoks lase maasikad veega keema. Lisa punane vein. Hauta 10-15 min. Lisa šokolaad, sinep ja mesi. Keeda paar minutit

Kui kaste valmis, pressi läbi sõela, et suuremad tükid kastmest ära saada. Serveeri värske salati ja/või ahjukartulitega.

Heaolu searibi punases marinaadis
Erlis Schönberg

Koostisained neljale
2 kg searibi
2 dl suhkrut
2 dl sojat
2 dl vedelat mett
2 dl purustatud tomateid
2 purustatud küüslauguküünt

valget pipart

Valmistusõpetus
Lahusta suhkur sojaga, siis ülejäänud ained ja sega kokku marinaadiks. Eemalda kogu ribi plaadi sisemiselt küljelt kelme. Seda sellepärast, et marinaad pääseks lihale paremini ligi. Marineeri ribisid vähemalt ööpäev külmikus.

Paar tundi enne küpsetamist tõsta liha külmikust välja toatemperatuurile. Otse külmast kuumale grillile tõstetud liha võib saada šoki.

Aseta ribiplaat grillrestile ja grilli kuni pruunistumiseni. Keera ribiplaadil teine külg ja kanna pealmisele pruunistunud liha pinnale pintsliga järelejäänud marinaad, et liha ei muutuks kuivaks. Grilli, kuni ka teine külg on pruunistunud. Grillimisele kulub 20-30 minutit.

Kui ribi on küps, võta see grillilt ja mähi mitmekihilisse alumiiniumpaberisse (läikiv külg sissepoole) ja lase 10 minutit puhata toatemperatuuril. Nii küpseb liha veel natukene edasi, ribile kantud marinaad imendub lihasse ja lihamahlade liikumine peatub. Serveeri ja naudi.

Grillsnäkk verikäkist
Sigrid Varemäe

Koostisained kahele
1 ümmargune tortilla või pool õhukest lavaši või 1 rieska ehk lapileib (Leibur)
2 viilu verikäkki
25 g (või vastavalt maitsele rohkem) sinihallitusjuustu (või tavalist riivjuustu)
1 tl (või vastavalt maitsele rohkem) pohlamoosi

Valmistusõpetus
Grilli verikäkiviilud söegrillil mõnusalt krõbedaks - mõlemalt poolt kokku umbes 5 minutit (grillresti võib pintseldada õliga, kuid üldjuhul käkk resti külge ei jää).

Lõika tortilla neljaks sektoriks ja grilli sektoreid paar minutit mõlemalt poolt (mitte liiga palju, sest snäkk läheb veel korraks grillile tagasi).

Kui käkiviilud ja tortillasektorid grillitud, aseta 2 käkiviilu 2 tortillasektori keskele. Lõika sinihallitusjuustust viilukesi ja kata nendega omakorda käkiviilud. Sinihallitusjuustu peale pane teelusikaga pohlamoosi. Kõige peale aseta ülejäänud 2 kergelt grillitud tortillasektorit.
Aseta snäkid uuesti grillile ja grilli, kuni juust sulab ning tortilla saab ilusa pruunikirju kuue.

Snäkk sobib suurepäraselt sisse juhatama grillipidu (kuni liha grillib) või kergeks õhtusöögiks koos omal valikul värske rohelise salatiga. Naudi kõrvale rosé või punast veini.

2 juustu täidisega grillvorst fooliumis
Sigrid Varemäe

Koostisained neljale
4 jämedamat grillvorsti
4 spl kodujuustu (1,5% jogurtiga või 4%)
1 viil suitsujuustu (nt Kadaka)
2 tl kõrvitsaseemneid
tilli

Valmistusõpetus
Lõika grillvorstide sisse ühest otsast teiseni lõhe. Lõika suitsujuustuviil neljaks ribaks ja pane iga vorsti vahele 1 juusturiba. Puista iga vorsti vahele juustu peale 1/2 tl kõrvitsaseemneid.
Haki till, sega kodujuust tilliga ja pane iga vorsti vahele ka 1 spl kodujuustu.
Paki täidetud vorst fooliumisse ja grilli söegrillil mõlemalt poolt kokku umbes 8 minutit. Eemalda vorst üleni fooliumist või ava pisut fooliumit ja serveeri oma lemmiksalatiga (rohelise salatiga).

Apelsini-roseepipra karbonaad suvikõrvitsaga
Pirkko Külanurm

Koostisained
600 gr kaelakarbonaadi või kondita ribiliha
3 apelsini mahl
poole sidruni mahl
1 dl porgandimahla
0,5 tl roseepipart
1 sibul
1 spl mett
2 spl sojakastet
2 spl oliiivõli
1 keskmise suurusega suvikõrvits
400 gr mozzarella juustu
4 keskmist tomatit
värsket basiilikut

Apelsinikaste
2 dl apelsinimahla
0,25 tl apelsinipipart
0,25 tl purustatud roseepipart
1 sl sidrunimahla
0,5 tl mett
2 sl oliivõli
1 sl maisitärklist
maitse järgi soola

Valmistusõpetus
Lõika karbonaad 1-2 cm paksusteks viiludeks ja tambi lihahaamriga veidi õhemaks. Marinaadi jaoks pressi värsketest apelsinidest mahl ja sega see porgandi- ja sidrunimahlaga. Lisa uhmris peenestatud roseepipar, mesi, sojakaste ja oliivõli. Marinaadi hulka sega ka üks sibul. Hoia liha marinaadis 4-12 tundi. Grilli hõõguvatel lehtpuusütel mõlemalt poolt ca 7-8 minutit. Lõpptulemus peab olema pruunistunud ja mahlane. Kindlasti jälgi, et liha grillil ära ei kuivaks.

Suvikõrvits lõigata pikuti ca 1 cm viiludeks ja panna 10-15 minutiks liha juurde marinaadi. Grillida kuumadel lehtpuusütel 5-10 minutit. Umbes minut enne valmimist panna igale suvikõrvitsaviilule peale viil mozzarella juustu. See peab seal mõnusalt ära sulama. Mahlasema suvikõrvitsa saamiseks võib seda grillimise ajal pintseldada marinaadiga.

Kastme jaoks pane apelsinimahl keema, lisa maitseained, sool, mesi ja õli. Keeda natuke. Nirista pidevalt segades kastme hulka veega segatud maisitärklis ja lase niikaua keeda, kuni kaste muutub paksuks. Serveeri toitu kuumalt.

Aseta kihiti grillitud liha ja mozzarellaga suvikõrvits, juurde apelsinikaste ning mozzarella ja basiilikuga täidetud tomat, millele on piserdatud veidi palsamiäädikat ja oliivõli. Head isu!

Mahlane BBQ-karbonaad mustika-küüslaugumarinaadis
Jane Tuha

Koostisained neljale
Liha
800 g sea kaelakarbonaadi
1 purk Salvesti mustikamehu (leiab lastetoidu letist)
2 küüslauku
Santa Maria grilliõli Allround
sool
pipar

Salat
250 g kirsstomateid
1 pikk salatikurk
1 jääkapsas
1 valge sibul
veerand sidrunit
3 spl viinamarjaseemneõli
0,5 tl suhkur
sool
pipar

Adžika kaste
4 küünt küüslauku
1 väiksem punane paprika
1 väiksem varsseller koos lehtedega
100 g värsket punast tšillipipart koos seemnetega
1,5 dl hakitud värsket koriandrit
2 dl hakitud värsket tilli
0.3 dl punast veiniäädikat
soola maitse järgi

Valmistusõpetus
Liha

Haki küüslauk peeneks, sega grilliõli ja mustikamehu, maitse peaks olema vahekorras, et oleks tunda mustika maitset ja grilliõli maitse oluliselt ei domineeriks, aga oleks tunda.
Lõika lihast 2 cm paksused viilud. Lao kihiti: liha, sool, pipar, küüslauk, mehu ja grilliõli segu. Kui segu järele jääb, vala nii palju peale, et liha täielikult ära kataks. Enne grillimist lase lihal umbes tund seista toasoojas, et grillile pannes ei oleks liha temperatuuri muutus väga suur.

Liha keera grillil ainult ühe korra. Kui grillitava poole peale on tekkinud ilus pruun kiht, võid liha keerata - mõlemalt poolt umbes 8 minutit. Selle jaoks peaks olema süsi parajalt kuum, muidu liha ainult kuivab.

Pärast küpsemist pane liha fooliumisse (läikiv külg liha poole) ja lase 10-15 minutit järelküpseda. Kui sa seda teed, võid lisada natuke mehu ja grilliõli segu.

Salat
Rebi jääkapsas tükkideks. Lõika kirsstomatid pooleks. Tükelda kurk parajateks viiludeks. Lõika sibul rõngasteks. Sega väikeses kausis viinamarjaseemneõli sidrunist pigistatud mahla ja suhkruga.
Sega jääkapsas, kirsstomatid, kurk, sibul ja õlisegu. Pärast taldrikule serveerimist raputa salatile soola ja pipart vastavalt maitsele.

Adžika kaste
Peenesta küüslauk kergelt köögikombainis. Lisa tšillipipar, paprika ja hakitud maitseroheline, mis haki köögikombainis peeneks. Kalla segu kaussi ning lisa äädikas ja sool.
Kata toidukilega ja lase enne purki panemist üleöö seista. Tõsta purki ja säilita külmikus - adžika on parim pärast mõnepäevast seismist.

Grilli ettevalmistus ja süsi
Liha valmistasin BBQ söegrillil. Esmalt panin lahtise kaanega grillis lehtpuu grillsüsi ühes suures hunnikus põlema ja kui söed olid punased ning hõõgusid, ajasin hunniku laiali. Kui söed olid grillimiseks valmis, pintseldasin resti üle toiduõliga, et liha kinni ei jääks. Seejärel panin liha grillile ja sulgesin kaane.

Kookospiima-laimi kanavardad
Jane Oja

Koostisained
Sellisest koostisainete kogusest saab 9 varrast ehk 3-4 inimesele. Marinaadi tuleb üpris palju, nii et samale kogusele marinaadile võib kana lisada.

400 g broilerifileed
18 väiksemat šampinjoni
1 väiksem zuccinit (suvikõrvits)
18 kirsstomatit
Laimi
Sidrunipipart
Kaste:
~150 ml hapukoort
1 tl Felixi Inglise sinepit (võib ka muud sinepit lisada maitse järgi)
Pool laimi
Aroomisoola
Sidrunipipart
1 küüslauguküüs

Marinaad
400 ml kookospiima
1,5 keskmist laimi
250 ml vett
1 kanapuljongi kuubik
Ingverit
Jahvatatud koriandrit
Värsket koriandrit
Broilerimaitseainet
1 suur sibul
2 küünt küüslauku

Puidust või bambusest grillvardad. Soovi korral saiaviilud oliiviõliga.

Valmistusõpetus
Kõigepealt valmistada marinaad. Kallata suuremasse kaussi kookospiim. Teha valmis puljong (250 ml vett+kanapuljongi kuubik). Lisada puljong kookospiimale. Pigistada sisse laim. Riivida ingverit maitse järgi (~1cm, kui soovite mahedamat). Lisada jahvatatud koriandrit, broilerimaitseainet maitse järgi järk-järgult segades. Lõigata värsket koriandrit umbes peotäis ja segada ka see marinaadi.

Tükeldada sibul suuremateks tükkideks (nii, et saaks neid pärast vardasse lükata), hakkida küüslauguküüned ja lisada marinaadi. Lõigata broilerifilee kuubikuteks. Lisada broilerikuubikud ja šampinjonid marinaadi. Asetada marinaad külmkappi seisma vähemalt kolmeks tunniks (mida rohkem, seda parem).

Lõigata zuccini umbes sentimeetristeks või pisut õhemateks ratasteks ja need veel omakorda pooleks. Tõstke külmkapist välja marinaad. Lükake vardasse kordamööda broilerikuubikud, zuccini, šampinjonid, kirsstomatid ja sibulatükid.

Kaste
Segada hapukoor ja sinep. Pigistada juurde laim. Riivida küüslauguküüs ja lisada sidrunipipar ning aroomisool maitse järgi. Asetada kaste külmkappi kuni liha küpseb. Valmistada söegrillil.

Süte ettevalmistus
Valada söed grilli. Valada süütevedelikku ja tõmmata tikuga põlema. Tavaliselt ei lähe algul söed hästi põlema. Tuleb aeg-ajalt süütevedelikku juurde valada ja puhuda ning oodata, kuni söed on peaaegu ära põlenud ja hõõguvad.

Asetada vardad grillile (panin 3-4 varrast korraga). Raputada peale sidrunipipart. Pigistada peale veel laimi. Kana küpseb üpris kiiresti, nii et tuleb pidevalt jälgida ja keerata vardaid ja küpsetada ühtlaselt pruunikaks.

Kui soovite mõnusaid krõbedaid saiu, niristage viiludele pisut oliiviõli ja küpsetage need samuti grillil kuldpruuniks. Kui soovite rohkem marinaadi maitset, võib vabalt lasta selle soojaks ja valada lõpus serveerimisel veel vardad marinaadiga üle. Tõstke kaste külmkapist välja ja serveerige koos varraste ja saiadega.

Toimetas Andris Tammela, 24tundi tegevtoimetaja

.

Советская история, фильм, 2008 г. - Soviet Story

.
Советская история - часть 1




Советская история - часть 2



Советская история - часть 3



Советская история - часть 4



Советская история - часть 5



Советская история - часть 6



Советская история - часть 7



Советская история - часть 8



Советская история - часть 9



.

Sisse- ja väljaränd Eestis

.
http://www.postimees.ee/?id=268230

Venemaalt Eestisse kolimine on saanud sisse uue hoo 

(84)

27.05.2010 00:21

Vahur Koorits

Kommenteeri | Prindi

Venemaalt Eestisse kolib juba viiendat aastat rohkem inimesi kui Eestist Venemaale, kusjuures viimastel aastatel on Eestisse tulijaid sadu kordi rohkem kui siit minejaid.

Kaks aastat tagasi jaanuaris kohtas sõpradega Tallinna külastanud moskvalanna Aleksandra oma praegust meest Andres Männartit. Nad armusid, hakkasid üksteisel külas käima ning kolm nädalat tagasi kolis Aleksandra Tallinna oma mehe juurde elama. Praegu õpib ta eesti keelt ja mõne aja pärast kavatseb siin ka tööd otsima hakata.

Armumine on tavaline põhjus, miks inimesed ühest riigist teise kolivad. Ent kolitakse ka töö pärast, näiteks hiljuti ametist lahkunud ERSO peadirigent Nikolai Aleksejev on samuti pärast Eesti taasiseseisvumist Venemaalt tulnud.

Ent mis ka kolimise põhjuseks poleks, on Eesti ja Venemaa vaheline rändesaldo juba mitmendat aastat Eesti jaoks positiivne ehk Venemaalt Eestisse kolib sadu inimesi enam kui Eestist Venemaale.

Rändestatistikat teeb statistikaamet rahvastikuregistri ning politsei- ja piirivalveameti andmete põhjal, rääkis statistikaameti juhtivstatistik Helerin Rannala. Rahvastikuregistri andmed pole küll väga täpsed, ent Rannala sõnul on täpsus viimastel aastatel paranenud.

Sisserände andmed on enamasti natuke täpsemad kui väljarände omad, sest paljud sisserändajad vajavad elamisluba ja seega jääb neist paratamatult jälg maha. Vaid Soomest kolis Eestisse eelmisel aastal rohkem inimesi kui Venemaalt.

Integratsiooni ja migratsiooni sihtasutus jagab ka kuni 15 000-kroonist remigreerumistoetust neile migrantidele, kes Eestis hakkama ei saa ja tahaksid siit ära kolida. Kui eelmise kümnendi alguses sai igal aastal toetust sadu inimesi, siis viimastel aastatel on selle saajate arv kivina kukkunud, eelmisel aastal sai seda kõigest 38 inimest.

Sisserändajatest lõviosa on sündinud Venemaal, ent päris paljudel neist on Eesti kodakondsus. Kõige populaarsem kant sisserändajate jaoks on Harjumaa, Ida-Virumaale kolib Venemaalt sisserändajaid juba tunduvalt vähem. Ka Tartumaa on sisserändajate seas populaar ne, näitavad statistikaameti andmed.

Rahvastikuteadlane Allan Puur lausus, et kuna Venemaa on Eesti naaberriik ning Eestis on ka suur venekeelsete inimeste kogukond, pole midagi kummalist selles, et hulk inimesi kolib ühest riigist teise. See, et meile tuleb Venemaalt rohkem inimesi kui sealt siia, näitab omakorda, et Eesti on meelitavam kui Venemaa.

Venemaa pole ainus riik, kust Eestisse kiputakse. Eelmisel aastal kolis ka Ukrainast Eestisse neli korda enam inimesi kui Eestist Ukrainasse. Valgevenest, Lätist ja Leedustki tuli Eestisse tunduvalt enam inimesi, kui Eestist sinna läks.

Eelmisel aastal kolis Eestist välismaale vaid tuhatkond inimest enam kui välismaalt Eestisse. Suurim negatiivne rändesaldo oli Eesti ja ammuste populaarsete riikide vahel, nagu Soome, Suurbritannia ja Iirimaa.

Ent kui uskuda ametlikke andmeid, on positiivne rändesaldo ka Eesti ja selliste riikide vahel nagu Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia või Holland ehk sealt kolis Eestisse enam inimesi kui Eestist sinna.

http://rus.postimees.ee/?id=268736

Россияне переезжают в Эстонию 

(17)

28.05.2010 00:00

Вахур Кооритс

Комментировать | Распечатать

Пятый год из России в Эстонию переезжает на постоянное место жительство больше людей, чем из Эстонии в Россию, что говорит о большей привлекательности нашей страны.

Два года назад москвичка Александра, приезжавшая в январе с друзьями в Таллинн, познакомилась со своим нынешним мужем Андресом Мяннартом. Молодые люди полюбили друг друга, стали наведываться друг к другу в гости, а три недели назад Александра переехала к мужу в Таллинн. Сейчас она учит эстонский язык и вскоре намерена приступить к поискам работы.

Любовь — наиболее час тая причина, заставляющая людей переезжать из одной страны в другую. Впрочем, есть еще одна при чина — работа. Так, Ни колай Алексеев, недавно оставивший пост главного дирижера Эстонского государственного симфонического оркестра, тоже приехал в Эстонию после обретению ею независимости из России.

 Какие бы причины не заставляли людей сниматься с насиженного места, но сальдо миграции между Эстонией и Россией уже несколько лет является положительным для Эстонии, т.е. из России в Эстонию переезжает намного больше людей, чем из Эстонии в Россию, и счет идет на сотни.

Статистика, касающаяся миграции, составляется, по словам ведущего специалиста Департамента статистики Хелерин Раннала, на основании данных регистра народонаселения и Департамента полиции и пограничной охраны.

Данные регистра народонаселения, по словам Раннала, не очень точные, но все же им можно доверять. Данные, касающиеся иммиграции более точны, чем эмиграции, так как многие иммигранты нуждаются в виде на жительство, следовательно, информация о них сохраняется в соответствующих ведомствах.

Предпочитают Харьюмаа
В прошлом году только из Финляндии в Эстонию переехало больше лю дей, чем из России.
По данным Фонда интеграции и миграции, который занимается распределением пособий по реэмиграции (до 15 000 крон) иностранцам, желающим уехать из Эстонии, если в начале прош лого десятилетия ежегодно пособия получали сотни людей, то в последние годы число получающих такое пособие значительно сократилось, в прошлом году его получили всего 38 человек.

Большую часть им мигрантов составляют люди, родившиеся в России, причем многие из них имеют эстонское гражданство. Чаще всего переезжающие к нам люди обосновываются в Харьюском уезде и Тартумаа, все реже иммигранты из России выбирают Ида-Вирумаа.

Привлекательная страна
Как считает демограф Аллан Пуур, нет ничего удивительного в том, что люди переезжают из одной страны в другую, тем более, что Россия является нашим соседом и в Эстонии живет многочисленная русскоязычная община.

Тот факт, что из России в Эстонию приезжает больше людей, чем оттуда сюда, говорит о том, что Эстония более привлекательна, чем Россия.
Россия не единственная страна, жители которой переезжают в Эстонию. В прошлом году с Украины в Эстонию переехало в четыре раза больше людей, чем из Эстонии в Украину. Из Беларуси, Латвии и Литвы в Эстонию тоже приехало больше, чем уехало из Эстонии в эти страны.

В прошлом году из Эстонии за рубеж уехало всего на тысячу человек больше, чем приехало. Наибольшее отрицательное миграционное сальдо сохраняется между Эстонией и таких популярных у наших жителей стран, как Финляндия, Великобритания и Ирландия.

Положительное сальдо миграции сохраняется между Эстонией и такими странами, как Франция, Испания, Италия и Нидерланды, то есть из этих стран в Эстонию переезжает больше людей, чем из Эстонии в эти страны.

http://www.postimees.ee/?id=267749

Mullu suurenes Eestist lahkujate hulk 

(103)

26.05.2010 08:24

Kommenteeri | Prindi

Esialgsetel andmetel rändas 2009. aastal Eestist välja 4647 inimest, mis on ligi 200 isiku võrra enam kui aasta varem, sisserännanute hulk – 3643 inimest –  jäi 2008. aasta tasemele.

Alates taasiseseisvumisest on Eesti väljaränne ületanud sisserännet. Mullu suurenes väljaränne just meeste hulgas, teatas statistikaamet. Sisse- ja väljarännanute hulgas oli enim 20ndates eluaastates noori.

Peamistelt rännati Soome, Venemaale, Rootsi, Suurbritanniasse ning Saksamaale. Eestisse immigreeruti lisaks eelnevalt mainitud riikidele ka Lätist ning Ukrainast.

Eesti-sisene ränne (elukohavahetus, mis ületab maakonna, linna või valla piire) suurenes 2009. aastal eelmise aastaga võrreldes ligi viiendiku ja jõudis 2007. aasta tasemele, kui aastas kolis teise maakonda, linna või valda elama ligikaudu 37 500 inimest.

Rekordiliselt kasvatas ränne Alajõe valla elanike arvu — aastaga ligi poolteist korda. Kuid kuna rändesündmuste puhul on aluseks uue elukoha registreerimine rahvastikuregistris, siis mõjutas Alajõe valla rännet hoopis 2009. aasta valimiste eel toimunud massiline sisseregistreerimine ning tõenäoliselt kõikidel juhtudel reaalset sisserännet valda siiski ei toimunud, märgivad statistikud.

Seega on Eesti-sisese rände puhul suurimateks tõmbekeskusteks jätkuvalt Tallinna ja Tartu lähivallad, kuhu kolitakse nii linnast kui ka maakondade äärealadelt.

2009. aastal oli suurim positiivne rändesaldo Rae vallas (sisseränne ületas väljarännet 786 inimese võrra), mille elanike arv kasvas rände tõttu ligikaudu 7 protsenti. Enim kaotasid aga rände tõttu rahvastikku Kareda ning Saare vald (kumbki ligi 4 protsenti).

Ränne on elukohavahetus, mis välisrände puhul ületab riigipiire, siserände puhul maakonna, linna või valla piire.Rändesaldo on aasta jooksul sisse- ja väljarännanute arvu vahe. Positiivne rändesaldo näitab sisserände, negatiivne väljarände ülekaalu.

Nõukogudeaegse rahvastiku registreerimise süsteemi kasutamise lõpetamise järel kaotati 1990ndate alguses elukoha registreerimise kohustus Eestis. Kuni 2005. aastani ei olnud toimivat uut süsteemi ja seetõttu langes sellel perioodil Eesti rahvastiku rände- ja elukoha andmete usaldusväärsus. Alates 2006. aastast on rändeandmete kvaliteet paranenud.

Toimetas Mirjam Mäekivi

http://www.postimees.ee/?id=289507

Juhtkiri: Eestisse elama

(18)

20.07.2010 09:02

PM

Kommenteeri | Prindi

Uusimmigrantide küsimus vajab avalikku arutelu
 

Üleilmastuv avatud maailm sunnib meile peale mitmesuguseid muresid, millega eriti tegeleda ei tahaks, kuid mida ignoreerida on võimatu. Immigratsioon on just üks niisuguseid ebamugavaid teemasid, mida ühed poliitikud üritavad vältida ja teised, vastupidi, käsitlevad eriti häälekalt, lausa äärmuslikus võtmes.

Kuid kumbki tee, ei mahavaikimine ega ksenofoobia, pole parim lahendus. Niinimetatud uusimmigrantide küsimust tuleks püüda lahendada pigem pragmaatiliselt, vältida liig emotsionaalseid seisukohti.

Eestlaste hirm sisserändajate ees on mõistetav. Seda mitmel põhjusel. Ühest küljest avaldab rahva suhtumisele tugevat mõju meie minevik, võõrtööliste massiline sissevedu Nõukogude okupatsiooni aastail, mis ärkamisajal sai üheks vabadusvõitluse kaardiks («Peatage Lasnamäe!»).

Teisalt kaadrid teleuudistest, mis vahendavad rahvuslikul ja kultuurilisel pinnal tekkinud konflikte Lääne-Euroopas, meenutagem või äsja (taas) puhkenud rahutusi Prantsusmaal. Kolmandaks lihtsalt kardetakse võõrast kultuuri, mis põhineb harjumatutel, kohati lausa vastuvõetamatutel väärtustel ja tavadel.

Kui me hoiakutega ei tegele ja laseme äärmustel võimutseda, võib meid ähvardada kultuuriline kapseldumine, rahvuslik suletus. «Eesti inimvara rikkus oleneb oluliselt eesti kultuuri võimest sünteesida ühelt poolt rahvuskultuuri ja globaalkultuuri ning teiselt poolt rahvuskultuuri ja subkultuure,» seisab hiljuti avalikustatud Eesti inimvara raportis.

Immigratsioonist rääkides märgitakse sageli, et ega siia ju nii väga tulla soovitagi, peasihiks jäävad ikkagi suurte sotsiaaltoetustega Põhjamaad ning Lääne-Euroopa. Arvud näivad seda kinnitavat.

Eurostati eelmisel nädalal avalikustatud statistika järgi on Eesti asüülitaotluste arvult Euroopa Liidus viimasel kohal. Ometi juhivad asjatundjad tähelepanu sellele, et ka illegaalne immigratsioon on juba Eesti avastanud ning juhtumeid, kui riiki tullakse ebaseaduslikult, mitte selleks, et siit läbi sõita, vaid et siia jääda, tuleb aasta-aastalt järjest juurde.

Niisiis ei saa ega tohi pead liiva alla peita. Pigem astuda ise samme ja juhtida seeläbi protsessi, vastasel juhul juhib paratamatu protsess meid endid. Mitmed ettevõtjad, sotsiaal- ja majandusteadlased on märkinud, et meile vajalike inimeste sissetoomine peaks olema senisest lihtsam.

Kuidas ja millistel juhtudel ning millises ulatuses tingimusi lihtsustada, on omaette küsimus. Edasiliikumiseks tuleks asjast kõigepealt avalikult rohkem rääkida. Otse ja avatud kaartidega.

.